Tühised Teooriad

Universum kristallkuuli sees
voogamas ajastute lõputu lõng
Valgus minetanud kiiruse
vaid lootusetuse hõng ...
On tähtede saatus mu käes
Langeb liisk, kes läheb, kes veel siia jääb
Valge kääbus või punane hiid
Kõik algusse tagasi viib
Paistab viimne valguskiir
Leegid neelanud taeva ja maa
Taamal tuhmub silmapiir
Ürgne vaikus siis valitseb taas
Tähetolmu kirjutan
Kõiksuse Raamatut otsatult suurt
Kirjas Aegade lugu on seal
ja ei midagi uut
Saab supernoovadest
kõigest rida meie Igaviku Kroonikas
Mis kord sündin'd ei sure eal,
vaid kordub taas
Paistab viimne valguskiir ...
Purunevad saatused, tugevad liidud
kui mu käsi hooga üle Linnutee liigub
Loorberitel aega ma pikalt ei veeda
Järgmiseks ette võtan Andromeeda
Paljude parsekite taga hõõgus minu kodulee
Suure Paugu eel musta augu sisse lihtsalt kadus see
Relatiivsust ja absoluuti eiran ma
Teooriad nii tühised need tunduvad