Päev Millal Suren

Minekuks valmistan ennast ma ette
Kuigi ei kuule veel inglite häält
Käed pistan külma ja pühasse vette
Päev millal suren on elamist väärt

Täna su hinda ma enam ei tingi
Maksma pean seda mis oled sa väärt
Tean et ei niisama ennast sa kingi
Iha ronib kui ämblik üles mööda su säärt

Just seda päeva elan kogu raha eest
Ja kiirus kasvab nii et raibe rebib hinge seest

Päev millal suren on elamist väärt
Päev millal suren on elamist väärt

Armastus on kahe keelega madu
Haavatult tuigun mööda maailma äärt
Mürk otsib veenides tuttavaid radu
Päev millal suren on elamist väärt