Õhtud Moskva Lähistel

Aias vaikne kõik, puud ei kahise
Loodus virgub taas koidu eel
Mulle õhtud need Moskva lähistel
Jäävad kallimaks kõikidest
Mulle õhtud need Moskva lähistel
Jäävad kallimaks kõikidest
Veereb jõe voog eemal raugena
Helgib hõbekuu sinkjal veel
Kõlab, vaibub laul kuskil kaugemal
Nendel vaiksetel õhtutel
Kõlab, vaibub laul kuskil kaugemal
Nendel vaiksetel õhtutel
Kullake, miks pead mornilt painutad
Milleks pilku peidad mu eest?
Raske kõnelda, raske vaikida
Kõigest sellest, mis südames
Raske kõnelda, raske vaikida
Kõigest sellest, mis südames
Varsti puhkeb koit, tuhmub tähistee
Mulle ainult üht tõota veel
Et sul õhtud need Moskva lähistel
Meelest iial ei unune
Et sul õhtud need Moskva lähistel
Meelest iial ei unune