Varas Kellakägu

Üks päev on lõppenud, algamas uus.
Ma laman voodis, käed taskus, sigaret suus.
Nii mõnigi õhtu on möödunud nii,
nii mõnigi päev on kadund kui viiv.
Ma vaikin, ma muigan ja miski mu sees
ütleb: kõik on ju möödas, ei, kõik on veel ees.
Tumm tuba mu ümber pilte on täis.
Keegi liigutas neis, võibolla vaid näis.
Üks päev on lõppenud, algamas uus.
Ma laman voodis, käed taskus, sigaret suus.
Nii mõnigi õhtu on möödunud nii,
nii mõnigi päev on kadund kui viiv.